Lugeja Archibald Margot Roose “Minu Amsterdamist”

Tekst: Archibald, lugeja ja arvustaja. See postitus osales meie selleaastasel blogimängul. 

Miskipärast pole Holland mulle kunagi eriti ahvatleva riigina tundunud. Olen küll tulihingeline jalgpallifänn, kuid Hollandi oma ei ole kunagi kuulunud minu lemmikmeeskondade hulka. Seega kõik justkui viitaks sellele, et see riik ja sealne kultuur pole minule sugugi meeltmööda. Kuid mingil hetkel toimus minus totaalne pööre ning kõik Hollandiga seotu hakkas mind tohutult paeluma. Tõenäoliselt oli see ajendatud ühest Hollandi tudengite grupist, kellele ühel 2010. aasta kevadkuul pidin tutvustama siinset ajalugu ja kultuuri. Neil kõigil oli seljas midagi oranži ja see äratas minus tähelepanu, miks see nii on ‒ sest Hollandi rahvusmeeskond ei mänginud sellel päeval küll minu teada mingil tähtsal rahvusvahelisel kohtumisel. Küsisingi, miks kõigil on seljas midagi oranži, ning sain sellele ka pikema selgituse. See väike seik pani mind üha enam huvituma ka hollandi kultuurist ja eluolust.

Margot Roose raamatut “Minu Amsterdam” lugedes tekkis kohe alguses seega üks väike äratundmismoment. Raamat annab minu arvates sellest riigist ja sealsetest eripäradest väga ilusti ja lihtsalt ülevaate. Autor on puudutanud oma teoses kõiki kõige olulisemaid teemasid, mis meil Hollandiga seostuvad, ning neid lisaks kordamisele ka sügavamalt tutvustanud. Siinkohal kas või näide nn lillebörsil toimuvast või siis Hollandi jõulutraditsioonid, mis erinevad meie omadest paljugi. Seetõttu oli jõuluõhtul just eriti tore lugeda Sinterklaasist.

Kindlasti oli põnev autori antud ülevaade ka hollandlaste vabameelsusest ‒ coffee shop’ide eluolu, Wastelandi pidu jm. Samas oli hea lugeda selle kõrval konservatiivsemast lähenemisest kas või Piiblivöö piirkonna usklike näol. Ja nende traditsioonidest ‒ massilisest veekogudel uisutamisest.

Üldpildina andis raamat väga sooja ja lähedase ülevaate Amsterdami elus toimuvast, tutvustas lähemalt ka veidike hollandlast ennast ning kutsus selle linnaga ka sinatutvust sobitama.