The WordPress.com stats helper monkeys prepared a 2013 annual report for this blog.
Here’s an excerpt:
The concert hall at the Sydney Opera House holds 2,700 people. This blog was viewed about 27,000 times in 2013. If it were a concert at Sydney Opera House, it would take about 10 sold-out performances for that many people to see it.
Head lugejad-kaasamõtlejad! Kuna meie koduleht on uuenenud, siis on ka meie blogil uus aadress: http://petroneprint.ee/blogi/.
Olete kõik oodatud ka sinna!
Tekst: Justin Petrone, “Minu Eesti”, “Minu Eesti 2”, “Montreali deemonite”, “Misjonäripoosi” autor
Fotod: Hannele Korkka, Jaana Vasama
Alustan sellest punktist, et ma olin Friedebert Tuglase seltsi külaline. Nemad, ilmselt härra Tuglase nimel, saatsid mulle kirja juba suve alguses, et kas ma tahaks tulla Turusse. Messi suur teema oli Ameerika, ja mina ju olen ameeriklane! Ütlesin jaa. Mul on alati hea meel Turus olla. Turu on mulle üks romantiline paik, peaaegu nii romantiline kui Helsingi – ilusad majad, ilusad inimesed, ilusad mälestused.
Ka oli huvitav olla Tuglase seltsi külaline. Ma tean küll, kes oli Friedebert Tuglas. Tema on see surnud Eesti kirjanik, kellel oli ebatavaline nimi. Palun mõelge: kas teie olete kohtunud mingi teise Friedebertiga Eestis? Ei usu. Friedebert oli ka kirjanikuna unikaalne, nii unikaalne, et tänapäevani on Tuglase selts Soomes aktiivne rühm, millesse kuulub umbes 3000 inimest! Olen ka lugenud natukene Tuglase värki. Tema oli 1905. revolutsiooni aja mees, kelle tsaari politseinikud panid vangi ja kes kirjutas pika luuletuse “Meri”. Lugesin ka kusagil, et tal olid mustlaste juured – mustlastest, kes olid ammu eestistatud.
Hea küll, elagu Tuglas.
Neljapäeval, 3. oktoobril kell 17.00 räägib raamatu “Minu Jakuutia” autor Aimar Ventsel Pärnu keskraamatukogu suures saalis Jakuutia muusikast, kultuurist ja traditsioonidest.
Aimar Ventsel tutvustab Jakuutiat ja jakuute järgmiselt: “Jakuudid on Venemaa Kaug-Idas juba tsaariajast mänginud tähtsat rolli, nad on läbi aegade olnud keskvõimu ja kohalike rahvaste vahendajad. 1920ndail käivitus jakuutide seas moderniseerumisprotsess koos omakeelse kirjanduse, teaduse ja kunsti loomisega. Minu ettekanne keskendub jakuudi nüüdisaegsele muusikale. Jakuudi muusika on läbi aegade adapteerinud helisid ja tehilisi vahendeid muudest kultuuridest, viimasel ajal moodsast lääne kultuurist. Sellest hoolimata esitavad jakuudid muusikat, mida nad ise kirjeldavad kui “traditsiooniline muusika”. Ettekandes näidatakse rohkesti videoid ja pilte ning mängitakse erinevaid muusikastiile selgitamaks, kuidas jakuudid mõisted “nüüdisaegne” ja “traditsiooniline” kokku viivad. Lühidalt peatun ma ka sellel, kuidas mõjutavad poliitilised protsessid Jakuutias muusika arengut.”
Aimar Ventsel lõpetas 1993. aastal Tartu ülikooli etnoloogia ja ajaloo erialal. Doktorikraadi kaitses 2005 Halles Martin Lutheri ülikoolis ja Max Plancki Sotsiaalantropoloogia Instituudis väitekirjaga “Põhjapõder, kodukoht ja ühiskäendus: sugulussidemed ja omandisuhted Siberi külas”. Alates 2003. aastast on lugenud TÜs loenguid etnoloogia erialal; 2009. aastast on töötanud lektori ja vanemteadurina. Peamisteks uurimisteemadeks on majandus- ja juriidiline antropoloogia, muusikakultuurid, identiteediprotsessid ja omandisuhted muusikaäris. Töötab ka Raadio 2 DJna.
Tulge kaema, ilmus Rita Ahoneni “Minu Stockholm”.
Petrone Printi tööd ja tegemised 