Tekst: Evelin Kivimaa, “Minu maailmamere” toimetaja
Piltide eest aitäh Tartu linnaraamatukogule!
Päev enne naistepäeva, 7. märtsil toimus Tartus Lutsu raamatukogu rahvarohkes saalis midagi tõeliselt mehist. Nimelt vestlusõhtu, kus rääkis “Minu maailmamere” autor, esimese eestlasena üksinda ümber maakera purjetanud Uku Randmaa. Uku jutuvoolu aitas oma küsimustega suunata Evelin Kivimaa, raamatu toimetaja.
Meelel-keelel kripeldavaid küsimusi said mõistagi esitada ka kuulajad.
“Mida te seal purjekal sõite?” uudistas vanem proua.
“Peamiselt kiirnuudleid,” vastas Uku. “Muidugi kui ilm lubas. Tormise ilmaga ei saanud ma pliidil potis vett keeta, see oleks maha loksunud.”
“Kas öösiti viskasite uneajaks ikka ankru vette?” uudistas habemik.
“Ookeani peal ei saanud seda teha, ankur ei ulatu põhja,” kõlas Uku vastus.
“Aga kuidas te siis magasite?”
“Nagu autoroolis. Auto sõidab, mina samal ajal magan,” muheles Uku, sädemeke silmis.
Publik pahvatas südamest naerma.
Raamatukogu akende taga, üha tumenevas õhtuhämaruses tiirutas ringi suur hakiparv.
Õdusas saalis tiirlesid omakorda sõnad: nii suured lained nagu Lõuna-Eesti kuppelmaastik, merehaigus, Suur Hall, kartus hulluks minemise ees, purjetajate abi, unistuse täitumine… kuni voolasid ajamerre need tunnid, mis lahutasid vestlusõhtu algust sellest maagilisest hetkest, mil keeratakse lukku raamatukogu uks ning kõik külalised, kes pole taibanud õigel ajal lahkuda, suletakse igaveseks mõne raamatu kaante vahele.
Õnneks pääsesid kõik vestlusõhtu külalised välja siiski õigel ajal ning suundusid – kes kuhu! Uku hakkas igatahes tegema ettevalmistusi järgmise päeva lennureisiks: nimelt kavatses ta naistepäeval sõita kohtuma oma kallikesega: purjejaht Temptationiga, mis ootas oma kaptenit ühel troopilisel saarel.
Petrone Printi tööd ja tegemised 