Kuidas me Rahva Raamatu poes ajalugu tegime…

This slideshow requires JavaScript.

…ehk väike meenutus “Minu Omaani” esitlusest. Viru Keskuse RR poe müüjate ning kohvikupidaja sõnul pole selles ruumis veel mitte ealeski nii rahvarohket esitlust olnud. Loodame siis, et “Minu Omaanist” saab tõeline rahva raamat :).

Piltidel on näha, mismoodi autoril Meeli Lepikul on seljas traditsiooniline omaani naise riietus (ja kui palav tal sellega olla võis, võime vaid ette kujutada… aga omaani naised saavad hakkama). Tal oli rahvale näitamiseks kaasas üks vaikiv omaani riietes mees ja kaks rääkivat lääne riietuses sõbrannat: Kattri Ezzoubi, kes on araabia kultuuri ekspert, ning Anneli Kilici, kes on paar aastat elanud Omaanis.

Nägime selle kauge eksootilise maa kohta filmi ja fotoseeriat, kuulasime sultanimaa lugusid, rüüpasime kummalist kurgitükkidega keefirijooki ja maitsesime kardemonikohvi ning datleid… Oli tore!

PS. Fotode autor on Justin Petrone.

Advertisements
Rubriigid: Uncategorized. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

3 Responses to Kuidas me Rahva Raamatu poes ajalugu tegime…

  1. ummomar ütles:

    Hästi vahva, et erinevate riikide telgitagused üha rohkem avanevad. Tekkis üks küsimus ainult nende rahvariiete koha pealt – kuna ma ise Egiptuses samasugust rõivastust kannan -, et kas tegu pole mitte pigem moodsa muslima rõivastega? Omaani naise rahvarõivad peaksid olema oluliselt värvilisemad ja sellist traditsioonilist abaajat võib ilmselt kohata naiste seljas üle araabiamaailma Marokos Liibanonini ja miks mitte ka mosleminaistel mujal maailmas. Tekkis küsimus, et kas autor on ise moslem? Meesmodell tundub küll igal juhul väga tõetruu. Traditsiooniliselt on neil vist veel mingi mõõk ka vöö vahel. Igal juhul tundub tore üritus. Loodetavasti teeb sari veelgi ajalugu!

  2. Meeli Lepik ütles:

    Tänud kommentaari eest! Omaani naise rahvarõivad on tõepoolest värvilised, nagu paljud selle kandi rahvarõivad enne islami saabumist kuid neid pea kunagi ei kanta niisama tänaval, vaid ainult pidulikel sündmustel. Ka vanemad naised maakohtades kannavad kirjusid lillelisi kehakatteid. Mina ise pole moslem aga sai kohalik riideese soetatud küll ja selle kandmisest kirjutan ka raamatus pikemalt. Minu abaaja on eriti tagasihoidlik tegelikult, omaani naised lähevad oma kaunistustes teinekord väga kaugele. Meie inimestele siin, on araabiamaailmas must abaaja ikkagi väga võõras, sest peale Egiptuse pole paljud Lähis-Idas reisinud ja kuurortites naisi ju napib. Sellest otsus see kõige tavalisem igapäevane abaaja selga panna.

  3. ummomar ütles:

    Aitüma vastamast! Igal juhul sobis see Sulle hästi 😉

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s