See postitus osaleb meie blogimängus.
“Minu Argentina – vabatahtlikuna getos” jõudis minu raamaturiiulile käesoleva aasta veebruaris, mu sünnipäeval, kui olin ise parajasti EVSi vabatahtlikuna Ateenas. Vahva sõbranna kodumaalt postitas mulle “pisut lugemist ning EVSi kogemuste vahetamist”, nagu ta toredasti raamatu pühendusse ise ära märkis.
Nagu rusikas silmaauku see kink tol hetkel tõesti ka oli. Olin olnud Kreekas selleks ajaks juba pool aastat (minu projekti sisu oli töö psüühikahäiretega inimeste tugikodus), nii et esmane suurem kultuurišokk läbi elatud, ümbritsevaga juba pisut enam harjutud ning igapäevarütm piisavalt väljakujunenud, et kogu selles inimeste ning emotsioonide virvarris hakata adekvaatselt märkama just nimelt selliseid toredaid igapäevaseid pisiasju ja seikasid, mida ka Liis oma raamatus värvikalt ja tihtipeale eestlasliku huumoriga kirjeldab.
Kuigi meie tegevused leidsid aset n-ö teisel pool maailma, avastasin ma aina kasvava heameelega peaaegu igas uues peatükis endalegi tuttavaid ning kogetud läbielamisi. Mõningase üllatusega sai mulle selgeks, et Kreekale nii omase mediterraanse tunnetuse ja lõuna-ameerikaliku temperamendi ning ellusuhtumise vahele paralleele tõmmata on vägagi lihtne. Ma tundsin, kuidas jagasin Liisi frustratsiooni, kui korraldav ning tegutsemisaldis Eesti Vaim meid ümbritsevaid põlvist nõrgaks lõi, ja asjade toimimiseks tuli lihtsalt karmi käega organisaatoriroll endale võtta; noogutasin mõistvalt kaasa, kui lugesin suhtemängude ning kurameerimisvõtete põhitõdesid; ja jagasin Liisi tõdemust, et suurt osa sellest perioodist minugi elus iseloomustas ühel või teisel viisil inimestest lahkumine. Ning nii edasi ja edasi ja edasi igas peatükis…
“Minu Argentina” andis mulle selle killukese kodust ning mõistvat toetust (ning just selles õiges võtmes ning EVSi taustsüsteemis), mida teatud hetkel pikemat aega teises riigis viibiv seikleja tegelikult ikka avastab end vajamast! (Ning miks mitte ka inspiratsiooni oma kogemused kord samuti pikemalt lahti kirjutada…)
Petrone Printi tööd ja tegemised 
Pingback: Blogikampaania kokkuvõte | Petrone Printi tööd ja tegemised