Süütuse ja süüdimatuse aeg, vol 1

Autor: Epp Petrone, “Kas süda on ümmargune”.

ALUSTATUD 27. MAI HOMMIKUL. Eile niisiis jõudis trükikojast välja “Kas süda on ümmargune?” reisiromaan.

Kirjutan siia mõned killud.

VÄLJANÄGEMINE. Kõlab uskumatult, aga kui aastal 1999 seda fotot nägin, siis käis mul peast läbi “see on kaanepilt!”. Ma ei olnud sel ajal mitte mingisugune kirjanik, olin lihtsalt üks tavaline naisteajakirja-tibiajakirjanik, aga see äratundmine ja usk oli olemas. “Kunagi kirjutan ma sellele kaanele taha raamatu!” Valusad ja rasked ja imelikud ajad olid selle pildi pildistamise hetkel. Mingis mõttes tahan ma neid aegu tagasi, ja teate, kirjutades saabki aegu tagasi. Ma varastasin endale neid hetki möödunud aasta jooksul, enamus raamatust on kirjutatud öösel 12st 5ni, ja ma läksin tagasi sinna, kus ma kunagi olnud olin.

Nüüd on see raamat käes. Ta mõjub lapselikult, siiralt ja süütult. Trükikojas oli eile kiidetud, et küll on tore, et te olete lasteraamatuid ka meil trükkima hakanud. – Mis mõttes lasteraamatuid? – No see on ju noorsooromaan, eks?

Jah, sellel pildil ei mõju ma vist 24-aastaselt, võiksin vabalt olla ka 14, süütu ja süüdimatu teismeline. Ja kaanefont on selline, mis võiks olla lasteraamatu või noorosromaani oma.

Hetkel ma ei teagi, kui vana  raamatu sihtrühm. Arvan, et siiski üle 16aastased. Seksikohti raamatus pole (otseselt), aga kaudselt vist ikkagi on. Ja seal on maailm, mida inimesed kogevad ikkagi siis, kui nad on üle 16. Enne seda ei luba ema neil tavaliselt minna uurima, kas maakera on ümmargune :).

KELLELE MA SELLE KIRJUTASIN?

Oma tütardele Martale ja Annale näiteks, kui nad suureks kasvaad, see on pikk selgitus neile, kes nende emme on ja mis ootab neis maailmas ees, kui nad minusugused on.

Justinile, sest raske on suusõnaliselt seletada kõike, kirjutada on parem.

Mu eksmehele, sest ta võlgnes mult seletuse, miks ma selline olin. Ja võibolla hakkab ta paremini mõistma, miks.

Kajale, kes oli mulle lähedane inimene sel ajal – üks neist “kolmest sõbrannast”, keda ma raamatus kahtlustasin – ja kes mind nüüd teksti toimetamisega aitas.

Dakile, kes tahaks kah kosmonaudiks saada ja Kuu peale lennata ja arvab, et see on nii lihtne ja romantiline, maailma rändama minna… Ja kõigile neile dakidele (soost olenemata), kes samuti tahaks kosmonaudiks saada.

MEESTEKAS VÕI NAISTEKAS VÕI LASTEKAS?

Igatahes eile raamatut käes hoides süttis mul ohutuleke. Äkki sai siiski üle pakutud selle “siiruse-süütuse-lapselikkuse” pakendiga? Kudrun Vungi joonistused meeldivad mulle väga. Aga äkki lugejad tõesti võtavad kätte eelarvamusega ja peavad seda laste/noorteraamatuks?

JÄTKAN HILJEM…

Advertisements
Rubriigid: Uncategorized, sildid: . Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

One Response to Süütuse ja süüdimatuse aeg, vol 1

  1. daki ütles:

    Aitäh, päike tuli pilve tagant välja praegu:)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s